Kuidas ma Lätis käisin.

Meil on Rakveres selline lahe aiaklubi, kellega saab ikka aeg ajalt reisida. Kunagi sai Hollandis käidud ja siis ikka Eestimaa peal erinevaid aedu pidi käia. Seekord oli aga sihtmärgiks Läti ja lõpppeatuseks Ventspils. Esimene peatus oli meil aga teepeal ja seda siis puukool Balteserz. Minu silmad lõid küll särama, kui suur ja korras ja milliste vaadetega puukool. Uskumatu! Ja millised hinnad. Kuna aga meile anti nii vähe aega seal ringi käia ja ostelda, siis jooksin ja klõpsisin pilte teha.

See värvide mäng okaspuudega võlus mind täiega, koju tulles käisin soetasin endale kohe mõned okaspuud juurde ja rajan nüüd uut peenart nendega.
 Loomulikult ei tulnud ma sealt puukoolist ka tühjade kätega koju, aga see okaspuude valik seal jäi kripeldama. Nüüd tahaks kiiremas korras sinna tagasi, et korralikult ringi vaadata ja ehk siis jälle midagi koju vedada. :)

Ventspilsist teen juttu mõni teine päev, sest sealsed lilledeskulptuurid ja  lehmad ning käsitöölaat on kindlasti väärt teist postitust!

Algus saunale.

Mees mul on kuldsete kätega, ta oskab igat masinat juhtida ja käsitleda, seega sai jälle see hirmus masin meie aias tööd, nimelt alustasime sauna ehitusega. Olen maal elanud juba üle 10 aasta ja siis kui Tallinnas elasin oli meil saun, aga maal võta näpust- pole! Lõpuks sai siis algus tehtud! Üks etapp on läbitud, saunale kanalisatsioon olemas ja nn. "vundament" ka olemas. Kui te arvate, et mis see siis sellise masinaga kaevamine ikka ära ei ole, siis vaadake pildil paremal koera juures olevaid kive! Terve minu aed peidab maapõues selliseid kive. Nüüdseks on selliseid suuri kivikamakaid mul pea igas aia  nurgas,  lisaks on terve aed ääristatud nendega ja ikka jagub neid veel.Kõige hullem ongi selle asja juures see, et välja tuleb mõelda kuhu järgmine kivihunnik tekitada, millest saaks jälle ilusa peenra vormistada.

Sellise õue üle ma muidugi vaimustatud ei ole, aga küll siia ka jälle uus muru kasvab.

Kevadel olid meil "Teeme ära!" talgud ja terve minu klass käis mul abiks selle koha pealt puid ära vedamas. Mees muidugi saagis ja lapsed vedasid kõik oksad lõkkesse. Pärast grillisime koos ja saime hea maitsta Tere tooteid. Just Tere oli talguliste toetajaks sellel aastal.

Ja kuhu siis peenraid teha? Üks kivi hunnik sai siia talli juurde, kust ma lasin välja võtta kopaga kirbutatra, kuna lugesin, et selle taime juured võivad isegi 8 meetri sügavusele ajada ennast ja ausalt öeldes mulle ei meeldiks see üldse kui ta meie vana paekivist talli ära rikuks, siis parem nüüd kui hiljem kahetseda. Kahju oli küll natuke, sest kasvatas ta ennast juba tallist kõrgemaks, aga hiljem mehe pahameel oleks hullem.

Midagi hakkab juba looma, aga taimi on veel vähe, eks vast järgmine aasta saan uhkeldada.

 Meie pere kolm suurt ja seda kõige otsesemas mõttes SUURT sõpra. Parem poolne tumedam hobune on nii kõrge turjaga, et minu mees tema selge niisama ei saa, peab, kas tooli või paku pealt minema. Minu pisike hobuste fänn, tahab hirmsasti ratsutada, aga mõneks ajaks on see pidu katki, kuna kukkus hobuse seljast ja sai kohe käe kipsi. Midagi pole teha kõik ilud ja valud käivad hobusekasvatuse juurde.

Peale selle, et kool lõpuks läbi sai ja saab loomadega tegeleda, saab ka lõpuks ometi midagi aias teha, kui just ilm soosiks. See aasta on kuidagi väga tuulised ilmad ja meil on ka siis tuuline kui mujal pole, seega suurte tuultega tahab vägisi paruka peast kiskuda :) No ja kui pole tuult siis sajab vihma jne. Kuigi selline ilm meeldib mulle isegi rohkem kui jube kuumus.

Paljud pildistavad oma kauneid pojenge, minul on alles see pojeng oma õied avanud, aga õied on ka nii kaunid, et neid võikski üksi ainult pildistada. Üks kaunim õite-ilu pakkuja on hetkel kuldvihm ja milline lõhn.....mmm õhtuti on terve aed sellist sidruni hõngu täis.

Lõpuks on kasvamisjõu sisse saanud ka hostad, need on minu suurim kirg, siin vaid ühest peenrajupist pilt, aga küll hiljem jõuab veel.

Ja tiarellid ja helmikpöörised saavutavad ka kohe - kohe oma hiilgehetke.

Kevad tuleb! Kas ikka tuleb?

Käin iga päev ringi aias ja vaatan, et lumi on peaaegu sulanud, aga tegelikult on ikka külm ja rõske õues. Vaatad aknast välja ja mõtled oo kevad, aga lähed õue ja siis tunned, et ei tegelikult ei saa ikka veel midagi aias teha. Kuigi jaa ma tean, et mul seisab kohe ees puude lõikus ja oksa- ning muu risu koristamine, kasvuhoone võiks ka korda teha, aga ikka ei viitsi veel. Esimesi õitsele puhkejaid, käin ikka otsimas. Kohe- kohe alustavad lumeroosid.

Eelmisel aastal istutasin sügisel erinevaid helmikpööriseid, no nende lehtede ilu on ikka võrratu!

Hetkel on aga aias oma kaunist ilu näitamas erinevad okaspuud, mida rohkem ma neid vaatan, seda enam ma tunnen, et peaksin neid veel rohkem aeda muretsema. Tundub, et neile meeldib ka minu aias. Suured põllukivid, oma hallide toonide ja sammaldunud külgedega on okaspuudele ka parimaks taustaks, ma võiksingi neid kompositsioone pildistama jääda

No tervitused siis üle väga pika aja jälle! Tegelikult mul ongi väga palju pilte ja väga palju juttu, aga väga  vähe aega, et siin sellest pajatada, aga ausõna ma parandan ennast! Tegelikult on jube hea kui sa blogid, kõik olulised asjad saavad siia kirja ja kui sul on kunagi midagi vaja tagant järgi täpsustada, siis on kõik blogis olemas. Kui eelmine aasta oli pulmahullus meil, siis see aasta on meil ehitamise hullus. Selle suve ja sügisega on meil valminud nii lastetoad kui ka hobustele tall. Lisaks on meil nüüd ka kanad, mida juba paljud on näinud minu FB lehel. Kanu on ainult 8 ja kukk Juhan on üheksas. Te ei kujuta ette kuidas mulle ja mu lapsele Ailiisile kanad meeldivad. Neid lihtsalt vaadata on juba nii äge! See, et ma ei pea poest enam mune ostma on jälle eraldi teema.

 No te vaadake vaid kui tarkade nägudega need kanad on ja kui jutukad nad tegelikult veel on!

 Ja uskuge või mitte, aga vanainimesena, milline rõõm, leida pesast täiesti soe muna! :D

Kes mäletab seda paekividest müürivahet, millest eelmine aasta sai meie pulmapeo koht? Nüüdseks on veerandist osast saanud hobustele tall, sest paar kuud tagasi kolisid meie juurde elama kaks suksut.
Üks 1 aastane täku poiss ja teine 4 aastane poiss.

Sellised nad on! Nüüd on mul vähemalt väetis omast käest võtta.

 Mõned pildid aiast ka. See aasta istutasin ühe torkava kuuse kivide vahele taha aeda. Ees aias on mul üks suureks, suureks kasvanud kuusk ja kui latva vaatasin, siis see oli nii käbisid täis ja mõtlesin, et see on nii ilus, et peaks kohe rohkem neid kauneid kuuski istutama. Väikese kuuse ümber aga ka midagi vaja istutada, eks! No mina igal juhul armusin ära sellesse värvide mängu.

 Ühe väikese tubli õitseja leidsin ka aiast. Ta on ikka vapralt kohe terve kevade, suve õitsenud ja nüüd sügisel ka ikka veel õitseb. Loodan, et sama vapralt ka kevadel jälle õitseb.

 Kaunist sügist teile kõigile!

Kui ma aias tööd teen siis mul on nii palju mõtteid, millest tahaks kirjutada ja teistega jagada, aga siis kui ma jõuan arvuti taha on mul pea täiesti tühi. Sõnad jäävad kuhugi nagu kinni.

 Eelmine aasta alustatud aia suur koristusega on jätkatud ka see aasta.

Mees ehitas ka maja eest kuurini tee, nüüd saab kuiva jalaga tuppa.

 Olen juba ammu unistanud tuuleveskist meie aias, aga igasugust ma ka ei tahtnud, mees ka ei viitsinud mulle teha. Lõpuks leidsin Avinurme laadalt just sellise tuuleveski, mis mulle meeldis.Maamaja juurde sobib hästi selline puidust peene vooderdisega tuulik. Ja tuult on meil ju peaaegu, et koguaeg.

 Ulmelised lilled! Nagu ufolaevad või ma ei teagi, mis imeilusad graatsiad. Mulle nii meeldivad.

See aasta on minu taimed eriti lopsakad ja õisi on meeletult palju. Lisaks kõigele sellele on ka see aasta väga palju erinevaid kahjureid. Lehetäisid olen üritanud hävitada roheliseseebiga, aga kui ühed saad hävitaud, siis tuleb neid järjest kuskilt juurde.

See suvi on meie juures suvitamas jälle suksu. Lapsel on rõõmu küllaga, pea igapäev käiakse ratsutamas. Mäletan kui see hobune siin mõned aastad tagasi mulle igasuguseid vigureid tegi. Küll magamistoa aknast sisse piilus, või siis kui hommikul kell 4 mööda põlde öösärgi väel taga ajasin. :)

2014 aasta

Tervitused üle väga pika aja! No ei ole kohe seda ajakest, et kirjutada ja mõelda aia asjade üle. Kui eelmine aasta kevad  ja suvi möödus mul pulmadeks valmistumisega, siis see aasta tahan ma küll rohkem aiale pühenduda. Mõtteid on palju! Lõpuks juhtub aga kindlasti see, mis iga aasta, et üksinda ma ei jaksa kõike ja abilisi pole kuskilt võtta.
Kuid siiski on mul juba ostetud hunnik erinevaid lille ja köögivilja seemneid.
Täna käisin aias tiiru ja riisusin lehti, kus lumi juba sulanud oli.
 Avastasin, et lumeroos õitseb, aga kahjuks on valgeõieline lumeroos väljaläinud.
Ka lumikellukeste ninad olid juba väljapistetud.
Proovisin isegi labidat ja kujuta ette, täiesti vabalt sai labidalehe sügavuselt kaevata!
Homme lähen õue puid lõikama!
Siia lõppu panen pildi meie uuest aiavalvurist, no ta on ümber maja kohe sellise raja sisse patrullinud, et seal vist muru see aasta ei kasva :)