No tervitused siis üle väga pika aja jälle! Tegelikult mul ongi väga palju pilte ja väga palju juttu, aga väga  vähe aega, et siin sellest pajatada, aga ausõna ma parandan ennast! Tegelikult on jube hea kui sa blogid, kõik olulised asjad saavad siia kirja ja kui sul on kunagi midagi vaja tagant järgi täpsustada, siis on kõik blogis olemas. Kui eelmine aasta oli pulmahullus meil, siis see aasta on meil ehitamise hullus. Selle suve ja sügisega on meil valminud nii lastetoad kui ka hobustele tall. Lisaks on meil nüüd ka kanad, mida juba paljud on näinud minu FB lehel. Kanu on ainult 8 ja kukk Juhan on üheksas. Te ei kujuta ette kuidas mulle ja mu lapsele Ailiisile kanad meeldivad. Neid lihtsalt vaadata on juba nii äge! See, et ma ei pea poest enam mune ostma on jälle eraldi teema.

 No te vaadake vaid kui tarkade nägudega need kanad on ja kui jutukad nad tegelikult veel on!

 Ja uskuge või mitte, aga vanainimesena, milline rõõm, leida pesast täiesti soe muna! :D

Kes mäletab seda paekividest müürivahet, millest eelmine aasta sai meie pulmapeo koht? Nüüdseks on veerandist osast saanud hobustele tall, sest paar kuud tagasi kolisid meie juurde elama kaks suksut.
Üks 1 aastane täku poiss ja teine 4 aastane poiss.

Sellised nad on! Nüüd on mul vähemalt väetis omast käest võtta.

 Mõned pildid aiast ka. See aasta istutasin ühe torkava kuuse kivide vahele taha aeda. Ees aias on mul üks suureks, suureks kasvanud kuusk ja kui latva vaatasin, siis see oli nii käbisid täis ja mõtlesin, et see on nii ilus, et peaks kohe rohkem neid kauneid kuuski istutama. Väikese kuuse ümber aga ka midagi vaja istutada, eks! No mina igal juhul armusin ära sellesse värvide mängu.

 Ühe väikese tubli õitseja leidsin ka aiast. Ta on ikka vapralt kohe terve kevade, suve õitsenud ja nüüd sügisel ka ikka veel õitseb. Loodan, et sama vapralt ka kevadel jälle õitseb.

 Kaunist sügist teile kõigile!