Punkt kell 10.00 olid esimesed inimesed õuel ja ralli läks lahti.
Suurema lapse panime inimesi üle lugema, ehk kõik , kes tulid panid oma nimed kirja.
Loomulikult panin müüki ka oma maalid ja keraamika. hakkasin selle tarbeks ühte kappi värvima valgeks, ka sellega ei jõudnud ma ühele poole ja lõpuks tõmbasime hobusevankri keset õue ja müügilett oligi valmis. 
Üks oli kindel, et ma tahan ka väikese kohviku teha. Lauad ja toolid vedasime juba nädal tagasi koos väiksema lapsega valmis. Igaüks sai siis ise valida millise nurgakeses ta istuda tahab.
Meie tubli kohviku pidaja, minu mehe õde, temata poleks vist ükski asi müüdud saadud. Panin oma tutvusringkonna ka tööle, ehk ühelt tuttavalt palusin teha leivad. Eriti huvitavad veel, küll kama ja puuvilja ja kanepiseemnetega. Kõik leivad said müüdud. Teiselt tuttavalt palusin patsijuuste, need on nii head, et nende müügis ei pea isegi kahtlema. Kolmas tuttav kostitas meid juba kokukal oma imemaitsva rabarberisiirupiga, ka siirupid läksid müüki, oleks need veel nende kaunite siltidega olnud, mida blogis demonstreerid, siis oleks veel paremini müük läinud. Loomulikult meie enda kanakeste munad, nendest jäi veel puudugi.
Kui me ka järgmine aasta osa võtame, siis võtan veel kedagi appi ja siis saab ka korraliku töötoa teha. Lastega me siiski maalisime savipottide peale ja see tundus neile ikka väga meeldivat.
Kokkuvõtteks võin öelda, et inimesed, kes arvavad, et meid kuidagi rahaliselt toetatakse, et me inimesed oma tallu laseme, siis nii see ei ole. Reklaam on ainuke, mis siin suur toetus oli. Minul on lihtsalt puhas rõõm tutvustada oma tegemisi ja laste vahetu õnn, kui näiteks jänkut paitatakse ja silmad särades sulle öeldakse, et jänku on nii, nii pehme.
7 kommentaari:
See on ikka suur ettevõtmine, müts maha kõigi ees, kes seda julgevad. Ja muidugi on hiiglama tor kui selline üritus õnnestub ja rahuldust pakub. Korra juba tehtud, tee kindlasti jälle :D
See oli jah minu jaoks ka veider, et inimesed arvavad, et taludele selle eest makstakse või kuidagi taluelu toetatakse...ikka ise tuleb iga sent välja teenida ja maaelu on palju kallim kui linnaelu.
Sellegipoolest väga tore üritus ja ka meie kavatseme järgmisel aastal uuesti osaleda.
Oi, tore päev oli Sul ja Su perel! Kangesti tahaks ka Avatud Talude päeval osaleda oma hobiaianduse ja käsitöötaluga. Pudulojuseid meil kahjuks ei ole, mees sõdib nende vastu nii, kuis jaksab. Mis Sa arvad, kas me mängiks selle ürituse välja?
Meite kandi kohvikutepäev oli tore, kuna aga olin puhkusejärgselt tööl, siis meie osaleda ei saanud. Jube kahju sellest! Üldiselt leian, et igasugused suvised üritused tuleks juba jaanuaris välja hõigata, sest enamasti juba veebruaris hakatakse puhkusegraafikuid koostama.
Nii hakkajad ja tublid. Kindlasti see liidab ka pere veel enam, midagi niimoodi koos jagada. Hästi tore. Ja veel toredam, et sul on head emotsioonid sellest.
Ai, kus mõned on kohe tublid!
Olen ka sellele mõelnud, meie kandis ei olnudki ühtegi või noh, üks oli Peipsi ääres. Aga ei ole julenud ette võtta, sest ehk ei suuda ära sisustada inimeste aega. Mida neile pakkuda? Kas lihtsalt maa-elu näitamine meie talus oleks see miski, mis kellegi kohale meelitab?..
Jõudu ja jaksu teile korraldama!
Küll Sa oled tubli. Au ja kiitus selliste päevade korraldajaile, usun küll, et inimesed saavad sellisest üritusest korraliku elamuse.
Meie perele oli see viies talu kuhu meie kandis otsustasime minna.Olime väga rahul,tore,vaikne ja väga hubane.Minu jaoks oluline aed,mille ka üle vaatasin.Söögid olid maitsvad ja sulasid suus.Suured tänud pererahvale.Kelle kaunid käsitöö asjad minu ja tuttavate kodusid (sünnipäeva kingituste näol) ehivad!
Edu ja jõudu teile!
Postita kommentaar