Kalalainel

Mitte, et ma ei viitsi või ei taha postitada mitte midagi blogisse, ma lihtsalt ei jaksa. Kunagi ma vähemalt lugesin teiste blogisid ja ise ei jõudnud midagi kirjutada, aga nüüd on tekkinud juba selline seis, et ma ei jõua midagi lugeda. Pilte pole ka ammu teinud. Seevastu käsitööd olen teinud nii, et käed haiged. Mul oli nimelt vahepeal avarii, kus kaks sõrme said kannatada ja siis tehti 

op., et sõrmed jälle liikuma hakkaksid, aga seda pole siiani ikkagi juhtunud. Seega on peenmotoorika häiritud ja kõige raskem on näiteks kirjutada. Sellegi poolest andsid Aseri Rahvamaja ja Aseri Vabaajakeskus mulle ülesandeks Merekultuuri aastal meisterdada savist kalasid. Allolevaid kalakesi sai kokku 170 tk ja sellised prossid said endale memmed-taadid, kes osalesid Aseris tantsupeol.

Lisaks ka suured kalad, mis kinnitati puidust aukirjade külge.

Lisaks sai maalitud pilte, termomeetreid ja kellasid. Aga meri on mu lemmik teema ja seda suurt kogust auhindasid oli lahe teha. Just tänasest hakkas mul ka puhkus, ning nüüd saab ka aiale rohkem keskenduda. Minu jaoks on see aasta olnud eriti raske koolis ja olin kevadeks ikka  väga läbi. Klassijuhatajana elan ma iga lapse käekäigule väga kaasa ja lisaks on mul ka ju 2 last endal, kelle pärast muretseda.

Täna käis minu aiast läbi suurem hulk inimesi, kes seotud Avatud Taludega, sellest üritusest plaanin see aasta ka mina osa võtta. On ju meil juba täitsa korralik maamajandus, kanad- kuked, jänes, koer, kassid ja hobused. Eriline tõmbenumber on aga meie 3 pisikest tibu, 2 musta ja üks valge. Nad on imearmsad ja neid võiks terve päeva jälgida, ikka igav ei hakkaks.

Selline on talli üks külg, see aasta õitseb leeklill nii, et üks suur lilla laik ainult ongi.

Taivilt saadud triibulise lehega maikelluke, näitab see aasta oma triipe väga ilusasti. Tõin ta varjulisemast kohast pisut päikselisemasse kohta ja taim läks kohe nii kenaks.

Loodan, et mind veel aiablogiate nimekirjast välja ei visata ja peagi tuleb ka uus postitus.