Meie pere kolm suurt ja seda kõige otsesemas mõttes SUURT sõpra. Parem poolne tumedam hobune on nii kõrge turjaga, et minu mees tema selge niisama ei saa, peab, kas tooli või paku pealt minema. Minu pisike hobuste fänn, tahab hirmsasti ratsutada, aga mõneks ajaks on see pidu katki, kuna kukkus hobuse seljast ja sai kohe käe kipsi. Midagi pole teha kõik ilud ja valud käivad hobusekasvatuse juurde.

Peale selle, et kool lõpuks läbi sai ja saab loomadega tegeleda, saab ka lõpuks ometi midagi aias teha, kui just ilm soosiks. See aasta on kuidagi väga tuulised ilmad ja meil on ka siis tuuline kui mujal pole, seega suurte tuultega tahab vägisi paruka peast kiskuda :) No ja kui pole tuult siis sajab vihma jne. Kuigi selline ilm meeldib mulle isegi rohkem kui jube kuumus.

Paljud pildistavad oma kauneid pojenge, minul on alles see pojeng oma õied avanud, aga õied on ka nii kaunid, et neid võikski üksi ainult pildistada. Üks kaunim õite-ilu pakkuja on hetkel kuldvihm ja milline lõhn.....mmm õhtuti on terve aed sellist sidruni hõngu täis.

Lõpuks on kasvamisjõu sisse saanud ka hostad, need on minu suurim kirg, siin vaid ühest peenrajupist pilt, aga küll hiljem jõuab veel.

Ja tiarellid ja helmikpöörised saavutavad ka kohe - kohe oma hiilgehetke.