teisipäev, 12. oktoober 2010

Kallis ema!

Ja nii see siis lõppes..... see tee.... igatsen iga päev meie tundide pikkuste telefonikõnede järgi.....
igatsen sinu õiendamiste ja kamandamiste järgi....... igatsen sinu hoolitsuse ja armastuse järgi....
nüüd olen ma täitsa üksi siin suures maailmas,..... sõnu ei jätku ja hing jääb kinni....... Loodan, et sind valavavad tuhanded inglid ja et sina valvad mind edasi kuskil pilve piirul...........

7 kommentaari:

Ise Hakanud Lillekasvataja ütles ...

Tunnen Sulle südamest kaasa.
See on raske kaotus. Olen ise ka juba pool aastat ilma emata laps, tean, mida Sa tunned. :(

MUHEDIK ütles ...

Sügav kaastunne! See on korvamatu kaotus, aga ehk aitab Sind teadmine, et ei ole siin maailmas siiski üksi. Sul on oma pere-lapsed ja abikaasa ja hulk häid inimesi-sõpru ümberringi.

Mariihen ütles ...

Südamlik kaastunne!

Ema kaotus on väga raske ja olgu sel emal väikesed või suured lapsed - ema on ema ja teda ei suuda mitte keegi asendada. Selle kuu lõpupäevil saab juba õige mitu aastat minu ema lahkumisest, aga ikkagi tunnen end läbi terve oktoobrikuu väga üksildasena.

Ole tugev! Usu, Su pere ja sõbrad toetavad Sind!

mammutriinu ütles ...

Veel puhkab peegleis seisakuid
ja kätepuuteid ustes
hulk tulemata tulekuid
end kordab lubadustes.
Täis ärevust on tuttav sein
rutt rappub trepikäänus
vaid aken teab mis värvi lein
on varjul mahajäänus

Need Aita Kivi read ei võta vähemaks su hingevalu, kuid tea, et sinuga on meie, ematute, mõtted sel raskel ajal...

Nodsu ütles ...

Siiras kaastunne! Vaprat vastupidamist, Sinu oma pere ja sõbrad on Sinuga...

Köögikata ütles ...

Oh kullake, tunnen südamest kaasa ja olen Sulle mõttes toeks, nagu me kõik siin! Ja KINDLASTI jälgib Su ema Sinu tublisid tegemisi pilvepiirilt.

Tii ütles ...

Meie eel toimetasid siinsamas paljud esiemad ja esiisad, oma järge on ootamas uued ja uued veel sündimata inimtaimed. Ruumi jätkub korraga vaid kolmele-neljale inimpõlvele. Kohtumised on rõõmsad, lahkumised aga valusad. Kui meie emad on veel meie kõrval, siis ei märkagi, kui suure osa endast on nad meisse ja meie lastesse juba oma eluajal edasi andnud. Elu on tegelikult üks suur ime.