See on kohe nii hea tunne kui on inimesed keda ju ei tunnegi, aga samas on nad nii koduselt tuttavad ja nad veel hoolivad ka sinust! Aitäh, et olemas olete!
Olen oma kodu õuel teinud jällegi mõned talvised pildid, need siis seda postitust ilustama.



See on blogi, mis räägib aiast, loomadest ja maa elust-olust. Olen inimene, kes armastab joonistamist, maalimist, meisterdamist, kodu sisustamist, lapsi, loomi, loodust, head muusikat. Reisida - näha uut ja huvitavat.


See pisike kribul olen seal mina, kes võtab vastu tänukirja ja kingitust! Noh, mis teha pildistajaks minu ema, kel pole kõige paremad oskused pildistamisel! :D (Aga kui pildil klõpsata, siis näeb pilti ka suuremalt!)
Kõige suurema emotsiooni sain ma loomulikult Raekojast endast, sest see on ikka tõsiselt ilus!
Peale üritust läksin oma lapsele liivahiiri otsima, kuna meie perest ühel hiirel tuli vanadus kätte ja läks hiirte taevasse puhkama. Leidsingi, hästi nunnu "roosa" piiksu! Arvake ära, mis mu ema kass selle peale asjast arvas! :D
No, et seda hiirt peab erilise hoolega valvama ja igaks juhuks peab toda karpi vahepeal käpaga veits patsutama ka, igaljuhul sai nats jälle nalja!Anna meemisosalemise teade ka blogipidajatele, näiteks kommentaarilahtrisse.