neljapäev, 3. august 2017

Avatud talude päev 2017

Ootasin seda 23. juuni päeva juba ammu. Olime juba ettevalmistusi teinud ka mitu kuud enne, aga ikka jäi aega väheks. Seekordseks plaaniks oli taimede müük, aiakülastused, loterii, hobustega sõitmine, kohvik ja väike orienteerumise mäng ning pakutrüki töötuba.
KOHVIK
Tahtsin kohvikut teha suuremalt, aga ei jõudnud teha kõiki toitusid valmis, mis plaanis olid. No vähemalt oli kohvikus abis seekord 3 inimest, sest ka müümine ja pannkookide ja vorstikeste grillimine võtab oma aja ja seda ma poleks elu sees jõudnud teha. Kuna seekordne kohvik oli puhtalt Allikmäede tiim, siis saigi kohviku nimeks A-Teami kohvik.



 TAIMEDE MÜÜK
Kuna ma ise eriti taimi potistada ei armasta, siis seekord palusin Kerstil Ulvi külast oma taimi müüki tuua. Temal on päris korralik hostade baas, temalt ma tegelikult hostade haiguse saanud olengi. Päris korralik taimla sai mu õuele, üritasime lapsega kahekesi ka kõik taimed kirja panna, aga lõpuks tuli öö peale ja pooleli ta jäigi. Pidin järgmine hommik kõik kirja panema, aga aeg sai ka sellel päeval otsa. No andsin suurele lapsele ülesandeks, et kõik inimesed, kes tulevad, tuleb kirja panna ja siis kõik müüdud lilled, pluss peab ka minu käsitööd müüma. Mida ma küll mõtlesin, ilmselgelt 3 asja korraga teha ei saa, ega ka pole võimalik!



Loterii unustasime suures saginas üldse tuppa ja kuna keegi ei küsinud seda, siis mul ei tulnud meelde ka.Orienteerumismäng oli mul välja mõeldud enda aia puude  tundmise peale ja ka see jäi üles panemata, sest kuidagi ei saanud tekste ära lamineeritud. Võib olla oligi hea, sest ma poleks jõudnud joosta taimla, kohviku, aia ja veel mänge ka läbi viia.
 Kui eelmine aasta püüdsime oma jõududega hakkama saada, siis see aasta kutsusin ma appi endale koolist kaks last. Siin kohal aitäh Merilin ja Sandra hästi tehtud pakutrüki töötoa eest!
TÖÖTUBA
Kus sai trükkida puidust pakkudega või proovida silueti trükki: T-särgile, poekotile, tennistele või lihtsalt kangale mustreid.






Valmisid tõelised meistriteosed, ma väga loodan, et ka inimestele endale meeldisid need tüüd. Mina olin küll vaimustuses!
Loomulikult sai hobustega sõitu teha ja kanu  ja kukkesid vaatamas käia. Meie koer Täpi võttis kohe hommikul lastemänguplatsil laste lõbustamise töö enda peale ja mina ei näinud teda terve päeva jooksul sealt lahkumas.
Kokkuvõtteks võin öelda, et seekord ei olnud enam nii raske ja väsitav päev kui esimene kord, kuigi rahvast oli rohkem, seekord siis üle 450 inimese, kuna aga lugemine läks vahepeal sassi, siis mõni inimene lipsas äkki ka nii sama sisse. Kõige kaugemad kohad, kust meie juurde tuldi oli Saksamaa ja Hispaania. Palju nägin tuttavaid ja ka tuttavaid nägusid eelmisest aastast. Toit sai kõik müüdud ja jäi veel puudugi. Taimi läks, aga oleks võinud paremini, aga käsitööd läks see aasta vähe. Pole hullu, järgmise aastani!

3 kommentaari:

Eve Piibeleht ütles ...

Meil on ka sel aastal huvitaval kombel käsitöö müük väga nadi olnud, turg on vist üleküllastunud. Taimede müük oli see-eest suurepärane. Ja see päev tekitab nii hea tunde, et juba sellepärast tasub vaeva näha.

Mare ütles ...

Tore on lugeda talude päeva muljeid! Mul olid ka abilised kaasatud. Minu kallis sõber ja endine kolleeg koos meie õpilaste ja paari lapsevanemaga. Aiaekskursioonidele soovijaid tuli tihedalt, seepärast pidin neid korraldama enam kui päevaplaanis ette oli nähtud. Sama lugu oli lillepottide töötoaga. Tuli teha kaks töötuba. Käsitöö ja taimedega läks hästi. Peenardes tuli ka labidaga käia, sest sooviti ka neid taimi, mida potistatud ei olnud. Paljud inimesed jäid registreerimata. Nägin iga aiaretke ajal, et inimesed liitusid meiega, kui olime parajasti põõsaste pargis. Nemad registreerimislaua juurde ei jõudnudki. Oli ka inimesi, kes põhimõtteliselt end kuskil kirja panna ei taha. Igal aiaretkel oli keegi, kes küsis, mitu inimest meie juures tööl käib. :D
Mõtted liiguvad juba järgmise aasta ürituse juures. Mulle aiakülalised meeldivad ja nagu õtles mu kallis sõbranna - see oli minu päev. :D

Rahutu rahmeldaja ütles ...

See avatud talude päev on tore üritus, saamas ilmselgelt heaks traditsiooniks. Palju tööd ja vaeva tundub ka vähemalt emotsionaalselt ära tasuvat. Pole veel ühtegi mitterahulolevat korraldajat kohanud. Igatahes au ja kiitus.