Kolmapäev, 21. oktoober 2015

Tibud siin ja tibud seal.

Eelmine aasta ma kirjutasin, et võtsin kanad. No, mis seal siis ikka kanasid pidada on, aga ega see nii kerge ei olegi! Alguses võtsime 8 kana ja kuke, kõik oligi nagu ok, aga talve ei elanud 2 kana üle. No mina enda kasvatatud looma ei tapa ja toidulauale ei pane, seega said kanad väärilised matused. Suve lõpul hakkas aga üks kana hauduma, siis hakkas nalja saama. Mina mõtlesin, et imelik teised kanad nüüd enam üldse ei mune, aga see hull kanaemme võttis aga kõik munad enda alla haududa. No kana peaks hauduma 21 päeva, aga meie oma tegi juba teist ringi, Osa mune lükkas välja, aga ise oli ikka nagu suur emalaev munade otsas. Lõpuks otsustasime, et nüüd tuleb küll munad alt ära võtta ja tibud alla pista. Mõeldud tehtud. Panime kolm tibu alla ja kanaemme võttis tibud omaks. Siin kohal võiks ju olla õnnelik lõpp eks, aga ei. Kui munad ära võtsime, hakkas üks muna piiksuma. Valgustasin munad läbi ja oh imet osades tibud sees. Võtsime munad ja viisime tuttavate juurde inkubaatorisse, saime sealt veel 5 tibu juurde. Aga see üks piiksuv sai koore seest välja päästetud ja küll me siis poputasime teda ja soojendasime ja jootsime, aga kolmandal päeval ikka heitis hinge.Panime talle nimeks Vaprake, aga vaene väike Vaprake ei pidanud ikka vastu.



Alguses olid kõik kanad kuked eraldi, kõige vanemad, siis keskmised ja kõige nooremad ja neid ei saanud kokku lasta kuna olid nii tigedad üksteise peale, hakkasid kohe kaklema. Kusjuures kana võib teise kana veel enam tibu täitsa ära tappa. No igav ei hakka!




Ega siis see veel kõik pole nende kanadega. Ehitasime lapse mängumajast ümber neile maja, soojustasime ära, siis pidime uue aia neile ehitama ja kuna meil on kullid siin ringi lendamas võrgud ka peale aiale. Oeh, ja täna suri ikkagi suurte jamamiste peale üks kolmikute tibudest, miski pärast ta ei kasvanud üldse ja täna hommikul laps leidis ja tuli paanikas mu juurde. Õhtul tegime peielaua ja homme matame, siis veel meie ühe tibu maha.
Lõpetuseks võin öelda, et ei ole olnud lihtne kanadega, küll nad on pirtsakad, ei taha muneda, küll kaklevad omavahel jne. aga kanamuna hommikul korjata ja veel soe muna, see on midagi hoopis muud kui poest mune osta. Ja need munad on eriti väärtuslikud veel, kui tead kogu lugu visadest tibudest ja kanadest.

Sügis hiilib tasapisi


Jaa, ongi sügis, aga tegelikult nagu ei ole ka, kui päeval päike ikka soojendab korralikult on tunne nagu oleks veel suvi. Ainult töö ei luba enam õues midagi teha! Loomulikult on soe ja päikeseline, siis kui tööl olen ja kui koju tulen, olen ma niiiiii väsinud, et on vaja natuke aega hinge tõmmata ja siis ongi juba külm ja pime. 
Hetkel on küll koolivaheaeg, aga nautida seda täiega ikka ei saa, sest õpetajal on vaja teha oma töökavad ja vot see on minu jaoks ikka täielik piin! Lubasin endale, et koolivaheajal sorteerin kõik sahtlid ja kapid jne. nii koolis kui ka kodus, aga vaevu pool olen jõudnud ära teha. Arvasin, et jõuan ka käsitööga tegeleda ja viimased peenrad õues valmis kaevata, aga ega üks inimene üksinda ei peagi ju kõike jõudma, eks! 
Õues ukse taga on mul selline kompositsioon, need kärbseseened tegin juba eelmine aasta vist. Mosaiik on hakanud mulle üha enam meeldima ja sellised asjad võivad ju aeda kaunistada küll?

Paljudel on aias alpikannid kasvamas, nii ka minul, aga mida te teete nendega talve eel? Kas neid on vaja kuidagi katta?

Koer on mul paras naljatilk, alati kui mina hakkan pildistama, siis sätib tema ennast pildile. Aga no ta on mul aias koguaeg saatjaks ja truuks sõbraks, seega võib modelli mängida küll.

Lõpuks veel üks vaade.