neljapäev, 3. august 2017

Avatud talude päev 2017

Ootasin seda 23. juuni päeva juba ammu. Olime juba ettevalmistusi teinud ka mitu kuud enne, aga ikka jäi aega väheks. Seekordseks plaaniks oli taimede müük, aiakülastused, loterii, hobustega sõitmine, kohvik ja väike orienteerumise mäng ning pakutrüki töötuba.
KOHVIK
Tahtsin kohvikut teha suuremalt, aga ei jõudnud teha kõiki toitusid valmis, mis plaanis olid. No vähemalt oli kohvikus abis seekord 3 inimest, sest ka müümine ja pannkookide ja vorstikeste grillimine võtab oma aja ja seda ma poleks elu sees jõudnud teha. Kuna seekordne kohvik oli puhtalt Allikmäede tiim, siis saigi kohviku nimeks A-Teami kohvik.



 TAIMEDE MÜÜK
Kuna ma ise eriti taimi potistada ei armasta, siis seekord palusin Kerstil Ulvi külast oma taimi müüki tuua. Temal on päris korralik hostade baas, temalt ma tegelikult hostade haiguse saanud olengi. Päris korralik taimla sai mu õuele, üritasime lapsega kahekesi ka kõik taimed kirja panna, aga lõpuks tuli öö peale ja pooleli ta jäigi. Pidin järgmine hommik kõik kirja panema, aga aeg sai ka sellel päeval otsa. No andsin suurele lapsele ülesandeks, et kõik inimesed, kes tulevad, tuleb kirja panna ja siis kõik müüdud lilled, pluss peab ka minu käsitööd müüma. Mida ma küll mõtlesin, ilmselgelt 3 asja korraga teha ei saa, ega ka pole võimalik!



Loterii unustasime suures saginas üldse tuppa ja kuna keegi ei küsinud seda, siis mul ei tulnud meelde ka.Orienteerumismäng oli mul välja mõeldud enda aia puude  tundmise peale ja ka see jäi üles panemata, sest kuidagi ei saanud tekste ära lamineeritud. Võib olla oligi hea, sest ma poleks jõudnud joosta taimla, kohviku, aia ja veel mänge ka läbi viia.
 Kui eelmine aasta püüdsime oma jõududega hakkama saada, siis see aasta kutsusin ma appi endale koolist kaks last. Siin kohal aitäh Merilin ja Sandra hästi tehtud pakutrüki töötoa eest!
TÖÖTUBA
Kus sai trükkida puidust pakkudega või proovida silueti trükki: T-särgile, poekotile, tennistele või lihtsalt kangale mustreid.






Valmisid tõelised meistriteosed, ma väga loodan, et ka inimestele endale meeldisid need tüüd. Mina olin küll vaimustuses!
Loomulikult sai hobustega sõitu teha ja kanu  ja kukkesid vaatamas käia. Meie koer Täpi võttis kohe hommikul lastemänguplatsil laste lõbustamise töö enda peale ja mina ei näinud teda terve päeva jooksul sealt lahkumas.
Kokkuvõtteks võin öelda, et seekord ei olnud enam nii raske ja väsitav päev kui esimene kord, kuigi rahvast oli rohkem, seekord siis üle 450 inimese, kuna aga lugemine läks vahepeal sassi, siis mõni inimene lipsas äkki ka nii sama sisse. Kõige kaugemad kohad, kust meie juurde tuldi oli Saksamaa ja Hispaania. Palju nägin tuttavaid ja ka tuttavaid nägusid eelmisest aastast. Toit sai kõik müüdud ja jäi veel puudugi. Taimi läks, aga oleks võinud paremini, aga käsitööd läks see aasta vähe. Pole hullu, järgmise aastani!

teisipäev, 1. august 2017

Kokkutulek 2017

Pole terve aasta ühtegi kriipsu siia kribanud, Nüüd on vaja kõik see parandada. Pean hakkama eestpoolt taha poole kirjutama, et kõik sündmused ja muu oluline kirja ja pilti saaks.
See reis ja need 3 ilusat aeda oleks jäänud nägemata, kui poleks Pille enda auto peale võtnud, sest minu autod ei taha minuga koostööd teha. Kuid siiski varajane ärkamine tasus ennast ära ja peale pikka sõitu leidsime ilusti tee Merikese aeda. Peale sealset kokukat on see muutunud uhkeks epimeediumite ja sibulike mägedeks.


Küsisin endale mõne sibuliku, aga tulin ära hoopis kilekoti täiega. Parim nali oli, aga väikese auto lillepottide paigutamine, sest viimne kui üks lilleke pidi ju kaasa mahtuma. Lõpuks istusin taga istmel nii, et üks jalg oli õhus, et mitte oma lillekesi ära trampida. See kõik on täiesti tavaline! Aiahulludega ongi nii!

Merikes uhked taime ja kivi mäed üle vaadatud siirdusime Muhedike poole teele. Mul kadus hetkeks arusaam, kus me üldse oleme ja kuhu suundume, ilmakaared olid täiesti sassis. Aga siis hakkasid tuttavad vaated tulema. Muhedike juures oli ju kõige esimene blogijate kokkutulek ja nüüd tuleb välja, et järgmine aasta on juubeli aasta! 10 aastat! VAU!

Kes on teinud selle kauni poti? See jäi mulle kohe silma, väga lahe!
Muhedike lilleväljad ei vaja sõnu.

Leidsin ühe väga efektse tradeskantsia.


Loomulikult minu lemmikud hostad, eriti äge just see kollane esiplaanil, kahjuks ei tea kes too on?


Kaunid vaated aiale.

Edasi kolmandasse aeda ehk siis lõpuks õigele kokkutulekule! Aidi aed on armas, aga mulle meeldisid kõik need hooned ja ise tahaksin, et ka minu talu õuel oleks selline mõnus hoonete kompleks. Aidil on tõesti väga, väga mõnus koht!


Kui meie kohale jõudsime, siis kõik juba jooksid ringi oma lillepampude, korvide ja kastidega. Seda on nii lahe vaadata, kõik oleks nagu omas mullis, aga samas oleme me kõik ühes suures mullis. Oluline on kõik taimed õigete omanikeni toimetada. Kui kõik taimed jagatud, siis ootas meid selline uhke pidulaud ees.
 Unustamatu mulje jättis Köögiviljaaed, seda kohe kindlasti suure tähega. Jällegi kadestan, et mul sellist ei ole, aga küll ma teen, kui ma ükskord jaksan......
Rohkem pilte siia panna ei saa, aga proovin neid ikka kuidagi FB-sse laadida.